Varajane lehtsalat, tõusmetest saagini 40-50 päeva. Seemned külvatakse otse avamaale aprill kuni juuni.
* Kõik salatid on erakordselt rikkad kaaliumisoolade ( kuni 320 mg 100 grammis), kaltsiumi (kuni 108 mg 100 grammis), raua (kuni 2 mg 100 grammis) ja fosfori poolest, aga kress-salat sisaldab tihti peale selle veel suure koguse joodi. Nendes on peaaegu kõik vitamiinid: B1, B2, C, P, PP, K, E, foolhape (vitamiin B9), karotiin (provitamiin A).
Aedsalat on üks kõige vanematest kultiveeritavatest salatitest. Looduslikult võib seda taime kohata Euroopas, Aasias, Aafrikas ja mõningaid liike Ameerikas.
Kultuuris kasvatati salatit juba ammu enne meie aja arvamist Muistses Egiptuses ja Vanas Kreekas. Aedsalat kuulub magedate salatite hulka, kuna temas ei ole hapu- ja kibeaineid. Aedsalat võib olla leht- või peasalat. Lehtsalat annab roseti mahlastest lehtedest.. Peasalati liik aga erineb selle poolest, et tema lehed kasvuprotsessis koonduvadvad mitte eriti suurteks ümmargusteks moodustisteks, mis on väga sarnased kohevatele kapsapeadele.
Niisuguste peade mass on tavaliselt umbes 30-70 grammi. Muide, on salateid ka üsna suurte peadega (massiga 200- 300 grammi), näiteks, rooma salat. On olemas veel salatisordid, mis ei moodusta leherosetti: neil on vaid vars, mis on tihedalt kaetud söödavate lehtedega.
Enne kasutamist aedsalat pestakse, siis kuivatatakse, näiteks käterätiga. Toitude valmistamiseks lõigatakse aedsalat (või rebitakse ) üsna suurteks tükkideks või jäetakse lehed isegi terveks, et säilitada rohkem vitamiine..
Kui salatit on vaja säilitada mitu päeva, siis piserdatakse teda veega, pannakse kilekotti ja hoitakse külmkapis.Veidi närtsinud salat saab jälle värskeks, kui panna teda 30-40 minutiks külma vette.
Kress-salatit kohtab looduses mitmetes Lõuna-Euroopa maades, kuid tema kodumaa on Kirde - ja Lõuna-Aafrika ja Ees-Aasia. Egiptlastelt sai kress-salat tuntuks ka kreeklastele ja roomlastele, aga nendelt levis üle kogu Euroopa.
Kress-salat on lehtsalat, mis kuulub kibedate salatiköögiviljade hulka. Tema lehtedel on rohekas värvus sinaka varjun diga, terav maitse ja iseloomulik lõhn, mis meenutab mädarõigast. Kress-salati lehti kasutatakse värskelt salatite valmistamiseks ja garneeringuteks, aga samuti toiduvürtsina. Peenestatud kress-salati lehti puistatakse keedetud kartulile, aga samuti pannakse supi sisse vahetult enne selle lauale andmist.
Salatisigur (lehtsigur) ehk endiivia ei ole looduslikult tuntud. Kultiveeritakse teda põhiliselt Vahemeremaades.
Lehtsigur nagu kress-salat kuulub kibedate salatiköögiviljade hulka, kasutatakse põhiliselt analoogiliselt kress-salatiga.